17.novembril 9. korda toimunud “Tööstuse äriplaan” konverentsil analüüsisid tööstussektori juhid käesolevat aastat ja prognoosisid eesootavat perioodi. Lisaks pärjati auhindadega aasta tööstureid. Üritus leidis aset Tallinna Sadama uues kruiisiterminalis ning seda modereeris Urmas Vaino. Kokku osales rekordilised 180 osalejat, neist ligi 120 saalis ja 60 lõid kaasa veebi vahendusel. ACE Logistics oli konverentsi toetaja ja kutsus konverentsile osalema enda suuremad tööstusettevõtetest kliendid. Toome välja mõnedest ettekannetest olulisema ja huvitavama, mis kõrvu jäi ning mis ka logistika sektorit suures pildis mõjutab.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina prognoosidest 2022. aasta majandusest ja tööstusest jäi kõlama mõte, et maailma kaubanduse kasv on küll stabiliseerumas, ent maht on tublisti üle pandeemilise taseme. Majanduskasvu suurimateks piduriteks on eelkõige tarneprobleemid, kõrgemad tooraine- ja materjalihinnad ning tööjõupuudus. Maailmamajanduse kasv küll aeglustub, kuid tugev välisnõudlus pakub häid ekspordivõimalusi. Eesti majandus ületas pandeemiaeelse tipu aasta alguses ning selle aasta majanduskasv on olnud 14ne aasta kõrgeim, öeldes välja SKP prognoosiks isegi pigem 9%. Töötleva tööstuse tootmismaht on küll kriisist taastunud, kuid erineb tegevusvaldkonniti. Ka ekspordi turuosa kasv näitab Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõusu. Siiski nendib ta, et tarneprobleemid on viimase 23. aasta kõige kõrgemal tasemel, sealjuures rõhutades, et teiseks väga suureks probleemiks selle kõrval on tööjõupuudus. Põhimureks on see, et tööd otsivate inimeste kvalifikatsioon kui ka asukoht ei vasta paljude ettevõtete vajadustele. Veel toob Mertsina välja inflatsiooni, mille kiirenemise taga on eelkõige energia kallinemine, kuid koostöös tõõjõu puudusega, ka palkade tõus.
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumit esindanud tööstusvaldkonna juht Andri Haran arvas, et Eesti majandus on kriisiga suhteliselt hästi toime tulnud. Esile on kerkinud virtuaalsed lahendused ning automatiseerimine ja loodud on uusi võimalusi eeskätt ITK, tervishoiu kui ka iduettevõtluse arengule. Siiski, nendib ka tema, et endiselt on probleemiks tõrked tarneahelates ja tootmissisendite kallinemine. Uued tehnoloogiad tekivad ja arenevad ülikiiresti ning üha tähtsam on toodete turule toomise kiirus. Seetõttu liigub tootmine üha lähemale tootearendusmeeskondadele ja lõpptarbijatele. Samuti pööras ta tähelepanu, et on kolm olulist pööret, mida majanduseks vajame: innovatsioonipööre, digipööre ja rohepööre.
Tööstuse, siseturu ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektori asetäitja Euroopa Komisjonis, Maive Rute, rääkis oma ettekandes pisut pikemaajalistest plaanidest. Nimelt projektist Fit for 55, mille eesmärk on 2030ndaks aastaks vähendada CO2 emissiooni 55% võrra, võrreldes 1990nda aastaga ning jõuda kliimaneutraalsuseni 2050ndaks aastaks, tuues ka välja valdkonnad, kus arenguruumi on. Geopoliitilises maastikus tuleks rohkem mõelda lokaalsemalt, tuleks rohkem ümber töödelda, mainides ka märkimisväärseid roheinvesteeringute vajadusi.
SSAB Europe’i Baltikumi müügijuht Anti Metsamaa tõi välja, et teras on maailma kõige taaskäideldavam materjal. Seda võib üles sulatada ja uuesti toota lugematu kord arvi, sealjuures materjali omadusi ja kvaliteeti kaotamata, ent 2050ndaks aastaks üksnes taaskasutusest ei piisa. SSAB on võtnud endale eesmärgiks fossiilkütusevaba terase tootmise, mille kallal edukad katsetused piloottehases Rootsis juba käivad, vähendamaks oma toodete ökoloogilist jalajälge. Esimene fossiilkütuste vaba teras toodeti 2021.aasta juulis.
Emöke Sogenbits, Hanza Mechanics Balti klastri juht, rõhutas eelkõige seda, et kriisidesse peaks suhtuma põnevusega ja võtma neid kui väljakutseid. Hetkel elame maailmas, mida võib nimetada kokkuvõtvalt väljendiga VUCA (volatility, uncertainty, complexity, ambuigity), ehk et miski pole kindel, kõik on pidevas muutumises, keerukas ja ebaselge ning juhtimise kontekstis tuleks ka sellise muutliku olukorra peale vaadata pooltoonides, mitte üksnes must-valgelt. Positiivse noodina ütleski ta, et ettevõtted hakkavad tegema muudatusi siis, kui elu muutub ebamugavaks – ehk et nii saab toimuda areng ning oluline on see, et tuleb tegutseda, mitte oodata – muudatusi tuleb juhtida. Otsuseid tuleb teha üha kiiremini, rohkem võtta riske ja vastutust. Oluline on ka kommunikatsioon kõikide osapoolte vahel ning ka see, et tulemusi mõõdetaks. Valupunktidena tõi ta välja soovi, et valitsus mõistaks rohkem tööstuse edendamise olulisust, kui ka haridusministeeriumi panustamise kutseharidusse ja selle kvaliteeti.
Nii BedFactory Sweden juht Indrek Aasna, Ouman Estonia OÜ juht Erik Keerberg, kui ka Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük nentisid eelkõige eesootava perioodi suurimaks probleemiks tööjõu puuduse, tarnekindluse märkimisväärsest langusest tuleneva toorme, sh ka lõpp-produkti hinnatõusu, ent teisalt ka ettevõtete rohelisemasse käitumisse investeerimise (n pakendid, transport, jäätmed, jätkusuutlikkus) ja out of box mõtlemise juhtimisvaldkondades.
Põneva ettekande tegi ka Fred Viidul (TietoEVRY) digipööramisest ehk et kuidas ja mismoodi oma ettevõtet digitaliseerida. Digipöörde oluliseks märksõnaks on optimaalseima lahenduse leidmine, mis võimaldab ka protsesse lihtsustada ja automatiseerida, eelkõige info liikumist tarneahela sees, muutes sellega äritegevust efektiivsemaks. Tarkvaraarendus tarneahelas vajab korrektset alusandmestikku ehk et eeltöö digipöördeks on kõige alus. Digitaliseerides saab tarneahelast väärtusahel.
Läbivaks mõtteks võis mitmes ettekandes kuulda, et enam JIT(just-in-time) tootmine kui selline ei tööta ja näha on, et liigutakse rohkem tagasi selle poole, et on vaja end kindlustada piisava laovaruga, et võimalike tarneprobleemidega paremini toime tulla. Samuti toodi väga mitmes ettekandes välja tööjõu probleemid ja globaalsemate tarneahelate ümbermõtlemine lokaalsemateks. Olukorra keerukust on väga hästi näha jätkuvalt ka logistika sektoris, eriti väljaspool Euroopat, mille kohta kirjutasime hiljuti siin.
Hea oli tõdeda, et paljud kõnelejad tõid küll välja murepunkte, ent soovisid pigem keskenduda lahendustele ja sellele, et muutustega tulebki kaasa palju põnevat ning lisaks muredele ka võimalusi arenguteks, ümbermõtlemisteks ja parendusteks, kui ka peetakse oluliseks üha rohkem roheteemadega kaasa minemist. Ürituse galeriid saab vaadata siit.
Kuna suur hulk ACE Logisticsi kliente on tööstusettevõtted, siis peame oluliseks mõista nende sektoris hetkel toimuvat, seda enam, et tarneahel on tihedalt seotud ka logistikaga. ACE Logistics on aastaid toetanud Eesti tööstust, pakkudes kiireid ja kindlaid transpordilahendusi. Samuti saame pakkuda ladustamise ja jaotusveo teenuseid. Panustame sellele, et ka muutlikes oludes suudame kiirelt kohaneda ja pakkuda klientidele kvaliteetset ja kiiret teenust.
ACE Logistics Estonia AS
