Valentina Vinogradoval täitus ACE’s 20-aastapäev. Kokku on ta transpordisektoris töötanud juba 32 aastat. Uurime, kuidas ja millal ta oma südame sellesse valdkonda jättis.
Tere, Valentina! Töötame ACE’s koos juba 20 aastat, aga tean, et enne ACE’i tulekut tegelesid samuti transpordi korraldamisega. Kust see huvi tekkis või kuidas Sa sellesse valdkonda üldse sattusid?
Kui aus olla, siis kogu minu elu on olnud üks juhuste rada. Transporti korraldama sattusin samuti läbi erinevate juhuste. Peale keskkooli töötasin mõnda aega Normas. Minu abikaasa aga Tallinna Autovedudes dispetšerina. Nad otsisid kontorisse uut inimest ja kuna ma rääkisin head eesti keelt, siis abikaasa reklaamis mind ülemustele välja ning nii mulle ettepanek tehtigi. Ma ei teadnud ju transpordist sel hetkel midagi…, aga läksin… ja jäin sinna 12 aastaks. 🙂 Esialgu oli minu ülesandeks erinevate saatelehtede täitmine, tasapisi töö muutus, alustasime uute erinevate projektidega. Korraldasin vahepeal Eestisiseseid vedusid ja viimasel ametikohal Tallinna Autovedudes korraldasin Rootsist importi.
ACE Logisticsisse sattusin taas läbi juhuse. Tallinna Autovedudes tekkis selline olukord, kus enamus minu endisi kolleege läksid uusi väljakutseid otsima teistesse logistikaettevõtetesse, mida sel ajal järjest juurde tekkis. Üks kolleeg, Viljar Lehtmets, tuli ACE’i tööle ja mõne aja pärast küsis, kas ma ei tahaks tollideklarandiks siia tulla. Väga tahtsin tulla, transpordikorraldamisest oli juba natuke küll saanud ja tollideklarandi töö tundus rahulikum. Kolme aasta pärast hakkasin lennueksporti korraldama ja teen seda siiani.
Kui ajas tagasi vaatad, mis on Sinu töös muutunud selle 20 aastaga?
Kui suures plaanis vaadata, siis töö on ju ikka sama. Korraldame kauba transporti lennukitega punktist A punkti B. Aga see, kuidas me seda tööd teeme, on nüüdseks vist küll juba 180 kraadi muutunud. Suuresti on need muutused IT arenguga seotud, tehnilised võimalused on nii palju muutunud. Samuti on ka keskkonnateadlikkus suurenenud. Mitmed lennukompaniid on üle läinud paberivabale süsteemile, kõik käib elektroonselt. Ka saadetiste sisud on ajaga muutunud, eks siin on ka mingeid trende näha. Algusaegadel oli ekspordiks metalliromud, värske kala oli kuum ekspordiartikkel, vahepeal oli palju elektroonikat, mingi hetk oli kolimise laine ja palju kasutati just lennutransporti oma asjade saatmiseks. Praegu eksporditakse näiteks palju erinevaid mahetooteid.
Kindlasti on Sinult küsitud, kuidas Sa jaksad nii kaua üht ja sama tööd teha ja kas 20 aastaga pole rutiini veel tekkinud?
Lennueksport ongi selles mõttes huvitav, et siin lihtsalt ei saa rutiini tekkida. Iga päev võib midagi üllatavat tuua. Ma ei saa kunagi öelda, et mina tean sellest valdkonnast nüüd kõike. Tuleb näiteks päring mõne uue riigi kohta, kuhu varem pole saatnud või on kaubaks mõni huvitav artikkel, mille kohta peab uurima hakkama, kas ja kuidas seda üldse transportida tohib. Sellist näpuga järje ajamist ja info otsimist on ikka väga palju. Seetõttu ongi huvitav ja mis rutiinist siin rääkida saab. 🙂
Kolleegid Valjast:
Pikaajalise kogemusega ja pidevalt arendatud uute teadmistega on Valentina nii ettevõttele kui ka klientidele väärtuslik töötaja, kes oskab leida kiiresti lahendused ka keerukamatele ülesannetele. Valentinal on märkimisväärne oskus jääda rahulikuks ka pingelisemas olukorras, ka kõige töörohkemal päeval on lõpuks kõik kaubad lennukis ja kliendid nõustatud.
Kolleegina on Valentina väga meeldiv ja sõbralik, alati positiivne, kel jätkub aega kuulata teisi ning rääkida põnevaid lugusid endast või oma toredast ja kokkuhoidvast perekonnast.
Merle Lichtfeldt / Lennuosakonna juht
Vahetevahel seltskonnas ikka kuulen, kuidas Sa mingeid humoorikaid situatsioone meenutad. Kas on mõni eriline situatsioon, mis on hästi meeles ja mida tahaksid siin jagada?
Jaa, üks situatsioonikoomika on küll meelde jäänud. Arvatavasti mingi 15 aastat tagasi see juhtus. Vaatasime mehega äärmiselt lõbusat ja humoorikat filmi „Vene sauna eripära“. Mäletan, et seal mehed joogise peaga panid lehma lennukisse ja kuidas siis see vaene lehm hirmunult lennuki ukse peal seisis ja maandumist ootas. Järgmisel päeval helistab meie müügikonsultant ja uurib minult, et mis ma arvan ühest ekspordi päringust. Uuritakse, kuidas saaks vasikaid lennukiga Türki transportida. Sel hetkel oli see küsimus enam, kui naljakas. 🙂 Selline kokkusattumus ja situatsioonikoomika, et ma lihtsalt hakkasin selle kõne peale suure häälega naerma. Aga muidugi on teisi erinevaid toredaid situatsioone olnud, mis teevadki selle töö huvitavaks ja meeldejäävaks.
Räägi natuke oma perest.
Abiellusime väga noorelt, olime mehega mõlemad siis vaid 18-aastased. Praeguseks oleme 38 aastat koos olnud, meil on kaks last ja viis lapselast. Mehega on meil suhteliselt sarnased hobid. Armastame palju looduses käia ja harrastame aktiivselt kepikõndi. Meil on suur sõpruskond, käime tihedalt läbi ja viibimegi palju just looduses. Alati on ka lapsed ja lapselapsed kaasas. Tallinna lähiümbruse metsad ja rabad on meil küll kindlasti juba läbi käidud. Meie pojal on pooleteise-aastased kaksikud, nendega oleme viimasel aastal päris palju tegelenud, anname noortele natuke puhkust ja vabadust. Korra aastas võtame ka ühe kaugema ja eksootilisema reisi abikaasa ja sõpradega ette, see on siis meie aeg, kus kõigest puhkame.
Mis hobide-harrastustega veel jõuad tegeleda. Kas käsitööd ka teed?
Käsitööd ma teeks suurima heameelega, aga silmad on õhtuks nii väsinud, et pole üldse tahtmistki vardaid või heegelnõela kätte võtta. Loen ka ainult puhkuse ajal, sest aastaid päevad otsa arvuti taga töötamist on mu nägemisele tunda andnud. Aga teater-muusika-kino mulle väga meeldib. Korra aastas käime kindlasti ka Kuldse Maski külalisetendustel. Mulle meeldivad praktiliselt kõik žanrid. Kui on head näitlejad, kui etendus on hästi lavastatud, on see väga nauditav igas žanris. Oma vanema tütretütrega, kes on praegu 15-aastane, oleme käinud balletti ja ooperit vaatamas. Talle on see kõik samuti väga meeldinud. Mäletan hästi enda esimest kontserdikülastust. Olin ka siis 13-14 aastat vana, kui üks ema tuttav mind Estonia Kontserdisaali klaverikontserdit kuulama viis. Kontserdi lõppedes olid mul emotsioonid laes ja kananahk ihul. Siimaani on see emotsioon meeles. 🙂 Kinos armastan vaadata pigem draamat ja ajaloolisi filme. Romantikafilme võib korra aastas vaadata, siis peab pikema pausi jätma, need on kõik kuidagi liiga sarnased. 🙂
Kas Sul on mõni unistus, kuhu tahaksid kindlasti minna või mõni oskus, mida tahaksid õppida?
Selline väike unistus on – tahan endale korralikku õmblusmasinat. Olen ju kunagi palju õmmelnud, isegi olen õmblemist natuke õppinud. Teinekord tunnen väga puudust, kui kodus tahaks kardinaid vahetada või mõnda laudlina õmmelda. Selliste lihtsamate asjadega ma saaks kindlasti hakkama. Ja teiseks tahan ennast korralikult kätte võtta ja hakata regulaarselt joogatundides käima. Meil ju avati siin Ülemiste linnakus spordiklubi, nüüd ei tohiks enam mingeid vabandusi olla. Võtan järjest hoogu. Nii et sellised kaks väikest unistust mul on.
Reisisihtide osas on praegu veel vara rääkida. Kuna tulime just Bali reisilt, siis kohe ei oskagi uut sihtkohta välja tuua, aga oleme mõelnud Mehhiko, Kuuba, Dominikaani Vabariigi peale. Nendes kohtades tahaks kunagi ära käia.
Kolleegid Valjast:
Valentina on pika mäluga kolleeg, kes oskab 20 ACE-aasta jooksul kogutud teadmisi muutuvas ajas loominguliselt kasutada. Ta oskab ja tahab olla uutele kolleegidele kannatlik ja põhjalik õpetaja. Lennunduse valdkond on detailirohke ja Valja värvikate näidetega jäävad veokorraldamise eripärad paremini meelde. Valentina on inimene, kes jälgib ühiskonnas toimuvat ja tunneb siirast huvi kaaslaste tegemiste vastu. Temaga on huvitav vestleda ja ta jagab hea meelega oma kogemusi ning arvamusi.
Kersti Orgma / Lennuosakonna vanemspetsialist
On Sul meie intervjuu lõpetuseks anda mõni hea retsept, kuidas oma töös positiivsust säilitada?
Minu elu motoks on ikka olnud see, et muuda seda, mida saad muuta. Kui tunned, et ei saa muuta, võta asja rahulikult ja tunne elust rõõmu. Kui inimesed räägivad rutiinist, siis tegelikult suures pildis on ju kogu elu üks suur rutiin, iga päev teeme sarnaseid toiminguid, elame koos samade inimestega, töötame aastaid samade inimestega koos jne. Kui keegi tunneb, et talle see ei sobi, siis tuleb leida midagi muud, aga viriseda ei tohi. Nii et tundke elust rõõmu! 🙂
Aitäh, Valentina, et meiega oled ning soovin Sulle edu kõiges!
Inge Parring
Kvaliteedi- ning personalijuht
ACE Logistics