9. mai hommikune ilm meid just ei hellitanud, vihma ladistas ja külm oli ka, kuid ega selline pisiasi tõelisi matkaselle siis ometi heiduta! Rattad kaenlas istusime Tallinnast rongi peale ning Kloogalt sai rattaretk alguse.
Peale esimesi kilomeetreid ja suuremat vihmavalangut tõdesime, et häid inimesi siin ilmas ikka jätkub! Madise kiriku pastoraadis elav tädi Vilve kutsus meid enda juurde kuuma teed jooma ja riideid kuivatama. See oli tõeliselt õnnis hetk, selleks ajaks olime ikka väga-väga märjad ja läbikülmunud. Sõrmed olid nii kanged, et kiriku külalisteraamatusse oli päris raske midagi arusaadavat kirjutada.
Edasi suundusime Paldiskisse, kus matkajuht Ülle meile linna ja selle vaatamisväärsusi tutvustas. Külastasime ka sealset kaubanduskeskust, ostsime sokke ja sõrmikuid ja mis seal salata, väike annus külmarohtu kulus samuti marjaks ära. Hämmastav, et paari viimase aastaga on linn väga kenaks muutunud: paljud majad on renoveeritud, haljastusega on vaeva nähtud, lastele on keset linna suur mänguväljak ehitatud ning ka hinnad kauplustes on tunduvalt paremad kui pealinnas 🙂
Kui tugevat tuult trotsisides Pakri poolsaare tippu rühkisime, keeras Taevataat oma veekraanid kinni ning tuule ja päikese koosmõjul olimegi varsti kui tsentrifuugist läbi käinud: riided seljas täiesti kuivad!! Edasine teekond kulges mööda Leetse rannaäärt ning päeva lõpuks Leetse mõisavaremeteni jõudes ootas meie väsinud, kuid rõõmsameelset seltskonda ees lõke ja potitäis hernesuppi, grillvorstid veel pealekauba – mis sa hing veel tahta oskad!
40km seljataga ja saigi meie pikk päev õhtusse! Eks need hommikused ekstreemsed ilmaolud andsidki asjale vürtsi juurde – igatahes muljetamist jagub siiani!
Inge Parring
Kvaltieedi- ja personalijuht