Voucher? Meile?! Ei või olla, tasuta lennupiletid ! Üllatus ja hämming oli suur kui esimest korda kuulsime, et loteriiõnn naeratas just meile. Mõtted hakkasid jooksma igas suunas.
Voucher? Meile?! Ei või olla, tasuta lennupiletid ! Üllatus ja hämming oli suur kui esimest korda kuulsime, et loteriiõnn naeratas just meile. Mõtted hakkasid jooksma igas suunas. Kas lähme kohe, milline sihtkoht valida, millal parim aeg minna jne.
Sihtkohti mille vahel valida oli üksjagu palju ja nagu naiste puhul ikka, kui on palju, siis ei jõudnudki otsusele kuhu lõpuks minna. Aeg jooksis ja meil reisil ikka käimata. Ei ole ju võimalik, arvate teie? On küll 🙂 Vahepeal oli saabunud talv, seejärel möödusid suvi ja kevad ja jälle olime taas sügises. Ja Vot nüüd kui lennuliine oluliselt vähendati ja sihtkohti jäi järele vaid käputäis, suutsime meie lõpuks ka oma valiku teha.
Niisiis Amsterdam ! Novembris ? Loomulikult, ilm +8 ( meil juba miinuses) , päike paistab, maaliline ja armas linnake. Miks mitte? Ärevus kasvas. Lahe nädalalõpp oli tulemas. Asusime tegutsema ja ei läinud kaua, kui olimegi oma kompsudega lennujaama terminalis. Esimese meeldiva üllatuse osaliseks saime juba siis kui selgus, et meie jaoks olid broneeritud parimad kohad äriklassis. Vau ! Kuna seda ei osanud me oodatagi, siis emotsioonid olid laes ja tundus, et sellelt reisilt võime kõike oodata.
Lend sujus kenasti. Vaatamata varasele hommikutunnile lubasime endale siiski klaasikese vahuveini, sest oli ju ikkagi puhkuse algus 🙂 Amsterdam vastas täiesti meie ootustele. Linn oma kanalite ja kanalimajakestega oli ise juba omaette vaatamist väärt. Maagiliselt mõjuv hämar tänavavalgustus, laternatega kaetud sillad mis moodustasid justkui tuledemere ja romantiline a la carte õhtusöök kanalite kruiisil oli kõike seda vaatamist ja proovimist väärt.
Külastamata ei jätnud me ka loomulikult kuulsat Dami väljakut oma uhke ja ajaloolise kuningalossiga ning melukat ja täiesti omaette elu elavat Punaste laternate tänavat. Väike Edami linnake kus sai alguse Edami ja Gouda juustu tootmine, kuid kus ei toodeta juustu juba aastat 1921. Muinasjutuline Zaan oma tuulikutega ja armas kaluriküla, see kõik on ainult osake sellest kaunist ja romantilisest Hollandist ja meie nädalalõpu puhkusest. Kes veel ei tea, siis suur osa Amsterdami linnast ja selle ümbrusest asub allpool merepinda ja kui maa sisse auk uuristada, täitub see kohe veega.
Palju käisime, palju nägime, kuid veel rohkem jäi nägemata. Seega ei ole midagi lihtsamat kui tuleb veelkord tagasitee jalge alla võtta.
Suured Tänud, ACE, toreda nädalõpu eest muinasjutulises Amsterdamis!
Riina ja Birgit
Prolexplast AS
