Sotsiaalne vastutus

Sotsiaalne vastutus

Vastutus ühiskonna ees ja sponsorlus

ACE Logistics Estonia toetab oma brändi nimel kolme valdkonda:
logistikaõpingud, tutvustamaks end tulevastele spetsialistidele ja avastamaks parimaid talente;
sport – logistikafirmana keskendume aladele, kus tähtsad on liikumine ja kiirus;
heategevus – seda teeme, sest hoolime. Me ei hooli ainult oma klientidest, vaid ka neist, kelle käsi käib halvemini.

LOGISTIKASEMINAR

Logistikaseminar on 2000. aastast alates toimuv iga-aastane üritus, mida korraldavad logistika eriala tudengid. Mõte on aja jooksul edasi arenenud ning seminar on muutunud kindlaks traditsiooniks ja üheks suurimaks logistikasündmuseks Eestis.
Logistikaseminari eesmärgiks on anda logistika eriala tudengitele rahvusvahelise ürituse korraldamise praktiline kogemus ning võimaldada teabevahetust tudengite, lektorite ja ettevõtjate vahel. Selle kogemuse ja osalemise tulemusena on tudengid oma õpitava eriala vallas tunduvalt aktiivsemad. Üritusega kasvatatakse transpordi ja logistika valdkonna noorte tarmukust ja teadlikkust. Sellega panustatakse pikemas perspektiivis kõnealuste valdkondade edendamisse Eestis, mis omakorda toetab kogu regiooni majanduskasvu.
ACE Logistics on seminari sponsoreerinud esimesest toimumise aastast alates ning me jätkame tudengite algatuse toetamist ka tulevikus.

RAT RACE

Rat Race on New Yorgist alguse saanud meelelahutuslik heategevuslik kontoritöötajate võidujooks. Valgekraed jooksevad jooksutossudes ja ülikondades läbi kesklinna, kandes kaasas mobiiltelefone ja portfelle. Rat Race kogub järjest enam populaarsust maailma suurlinnades nagu New York, Toronto, Sydney, Rotterdam jne.
Eestis on seda populaarset meelelahustuslikku heategevusüritust korraldatud 2002. aastast alates. Osavõtjate ja pealtvaatajate hulk on aasta aastalt kasvanud, andes tunnistust suurenevast huvist veeta kolleegidega aega ka väljaspool kontoriseinu. Igal aastal osaleb enam kui 600 kontorirotti Tallinnas, Tartus ja muudes linnades. Kogutud summa on ligikaudu 10 000 eurot aastas ning see annetatakse lastekodulaste hariduse toetamiseks või lasterikastele peredele. ACE Logistics on ürituse logistikapartneriks ning viimastel aastatel välja pannud ka oma võistkonna.
Üritust korraldab JCI Estonia, mis on 18-40 aastaseid noori spetsialiste ja ettevõtjaid ühendav organisatsioon. JCI on oma suuruselt maailmas kolmandaks valitsusväliseks organisatsiooniks, mille liikmeskond ulatub 350 000 liikmeni enam kui 125 riigis.

ACE XDREAM

ACE Logistics on allkirjastanud sponsorluslepingu mittetulundusühinguga Adventure Sports Club Xdream, mille eesmärgiks on toetada edukat seiklusspordisarja ACE Xdream. ACE Xdream on elamust pakkuv spordisündmus, mis eeldab head füüsilist vormi ja kiiret mõistust ning kus edu pandiks on hea meeskonnatöö. Karli Lambot, ACE Logistics Groupi nõukogu esimees, on tegelenud seiklusspordiga juba aastaid ning tema võistkond on sageli ka Xdreami poodiumil seisnud.
ACE Xdream koosneb neljast seiklusspordi võistlusest, kus kolmeliikmelised võistkonnad peavad liikuma üle maastiku ja koguma punkte nii jalgsi, jalgrattal, kanuutades kui ka erinevaid lisaülesandeid lahendades. Pakkuda on kolm raskusastet, kus võistlevad omavahel meeskonnad, naiskonnad või segavõistkonnad.
ACE Xdream on maailma populaarseim seiklusspordi võistlussari, mille igal osavõistlusel osaleb ligi 1000 inimest.

EESTI KAHEVÕISTLUSE KOONDIS

Alates 2013 aastast toetab ACE Logistics Eesti kahevõistlejate kooondist. Eesti suusatajad olid mõned aastad tagasi parimate hulgas ja loodetavasti jõuavad uued noorsportlased peatselt sama kaugele. Lisaks profispordile soovib ACE Logistics edendada sporti ja tervislikku elustiili ka laiemalt.
See ja ka järgmine hooaeg on Eesti kahevõistlejate jaoks olulised, kuna 2017. aasta jaanuaris toimub Otepääl kahevõistluse kontinentaalkarikasarja etapp ning 2018. aasta jaanuaris toimub Eestis esmakordselt ajaloos kahevõistluse maailmakarikasarja etapp. Vähemtähtsad ei ole ka 2017. toimuvad maailmameistrivõistlused Lahtis ning 2018. aastal toimuvad taliolümpiamängud PyeonChangis, millest mõlemal on väljas ka Eesti kahevõistluse meeskond.
ACE Logistics jätkab kahevõistlejate toetamist ka alanud hooajal ning on sellega koondise ametlik transpordipartner.

ACE Logistics Estonia koostöö Tallinna Tugikeskusega Juks sai alguse 2009 aastal. Otsustasime tookord oma headele klientidele ning koostööpartneritele kinkida jõuludeks tavapärasest midagi teistsugust. Praeguseks on Juksi tugikeskuse teenuse kasutajate omapäraste maalingutega kruusid, lillepotid, vaagnad ning vaasid jõudnud paljude ACE’i klientideni.

Tallinna Tugikeskus Juks avati 2003. aastal. Keskuse tegevuse eesmärgiks on õpetada ja toetada erivajadustega inimestele igapäevaelus, kutseõppes ning tööelus iseseisvat toimetulekut. Juksi keskuses tegutseb seitse erinevat töötuba: portselanimaal, keraamika, kangakudumine, õmblemine, alltöövõtu ning puhastustiimi osakond. Juks pakub arenemisvõimalust paljudele andekatele noortele, kelle maalid ning joonistused ei jää millegi poolest alla kuulsate maalikunstnike omadele. Juksis loodud töid on esitletud nii Soomes, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Albaanias ning mujalgi.

Lisaks kliendikingitustele, mida oleme Juksist aastaid tellinud, oleme ACE’i peamaja fuajees korraldanud Juksis tehtud maalide näitusmüüke. Maalide müük ei ole eesmärk omaette. Oluline on pigem JUKSi andekate noorte omalaadsete tööde tutvustamine laiemale publikule.

Juksi töötubade juhendajad on oma ala tõelised professionaalid. Nende sõnul on tugikeskus äärmiselt oluline noortele, kes välismaailmas ilma kõrvalise toeta hakkama ei saaks. Töökeskuses saavad noored luua midagi oma kätega, nautida loomise protsessi ning saada selle eest tunnustust teistelt.

Juba teist aastat on ACE Logistics Estonia kalendripildi autoriks Tugikeskuse teenuse kasutaja Riho Plank.

Ta on sündinud 1977. aastal. 1997. aastal lõpetas Riho Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse. Sealt edasi on ta olnud pikaajaline klient Tallinna Tugikeskuses Juks. Esialgu arenduskeskuses ning hiljem kaitstud töökeskuses, kus on töötanud üle kümne aasta portselanimaali töötoas.

Koos juhendajaga Juta Maidega on valminud palju portselanikavandeid, käsitöökaarte ja näitusetöid. Aastate jooksul on Rihol välja kujunenud oma kindel stiil. Tema joonistused on tehtud segatehnikas, selleks on kasutatud akvarelle, tušši ja värvipliiatseid. Riho tehtud pildid on olnud mitmetel näitustel nii Eestis kui ka väljaspool.

Kogu portselanimaali töötoa peale tuleb 90% kavanditest just Riholt. Ise ta portselani peale ei maali, vaid teeb ainult kontuurjooni. Pintsliga tõmbamine talle hästi ei sobi ja selle töölõigu teevad ära teised portselanimaali töötoa kaaslased. Riho tunneb, et selline töötamise viis sobib talle kõige paremini.

Riho on avatud uutele ideedele, ta on hea suhtleja ja väga töökas. Tema teoste lemmikteemadeks on naised ja lilled. Joonistab ta heameelega, kuid vajab siiski töö alustamiseks ning tegemiseks suunamist ja juhendamist.  Riho tehtud kavandid ja tööd meeldivad paljudele. Neid ostetakse nii Juksi Galeriist, näitustelt, laatadelt kui ka valmistatakse tellimustööna.

Riho on ka hea käsitöökaartide joonistaja, kuid kahte ühesugust kaarti ta mitte kunagi ei tee, kuigi motiivid, mida kasutab, on sarnased. Iga töö on ainulaadne ja kordumatu. Aasta jooksul joonistab ta mitusada kaarti.

Juksi töötubade juhendajad on oma ala tõelised professionaalid. Nende sõnul on tugikeskus äärmiselt oluline noortele, kes välismaailmas ilma kõrvalise toeta hakkama ei saaks. Töökeskuses saavad noored luua midagi oma kätega, nad arenevad, naudivad loomise protsessi ning saavad selle eest tunnustust teistelt.

Nagu igale teisele kunstnikule, on ka Juksi meistrite jaoks oluline huvi ja tunnustus nende tööde vastu. Seetõttu peabki ACE koostöö jätkumist tugikeskusega väga tähtsaks ja soovib nende töid tuvustada nii oma klientidele kui ka koostööpartneritele.

Tallinna Tugikeskusest Juks saab lähemalt lugeda siit: www.juks.ee

Juba teist aastat ei tee ACE Logistics Estonia oma klientidele jõulukingitusi. Kingitustele kuluva summa oleme suunanud heategevusse. 2015. aastal toetasime Eesti Vähiliitu mobiilse diagnostikakabineti soetamiseks. 2016. aastal toetasime läbi Lastekaitse Liidu Fondi vähekindlustatud perede andekaid noori.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi ning laiendada nende võimalusi edasiarenemiseks. Meie eelistus langes eelkõige vähekindlustatud andekatele noortele.

Üks stipendiumi üle rõõmustaja on mitmekülgselt andekas Võrust pärit noormees Kaspar-Oskar, keda on muusika ümbritsenud nii kaua kui ta ennast mäletab. Tegelikult küll sünnist alates ja varemgi – Kaspar-Oskari ema on ametilt muusikaõpetaja. Koorilauljatena astub üles kogu naissoost perering – lisaks emale ja vanemale õele ka tädi. Publiku hulgas kuulamas on sageli ka isa.

Kaspar-Oskar osales juba lasteaiaealise poisina erinevatel konkurssidel. Tubli ja südika laulupoisina pälvis erinevaid auhindu. Kaspar-Oskar jõudis kolmel korral populaarse “Laulukarusselli” lauluvõistluse telefinaali ja kuuel korral sai auhinnalise koha Eesti Meestelaulu seltsi poistelaulu võistluse finaalist. Kaspar-Oskar mängib mitmeid pille, kuid tema lemmikuks on tromboon, millel on ta kolmel korral jõudnud kolme parema hulka vabariiklikul “Noore instrumentalisti” konkursil. Ja muidugi mängib ta ka bändides.

Kaspar-Oskar on loomult rahulik ja sihikindel. Aktiivse lapse ja noorena on ta harjunud oma aega hoolikalt organiseerima. Hoolimata sagedastest reisidest Eesti kagunurgas asuvast Võrust Tallinna ja sageli ka kaugemale on Kaspar-Oskari tunnistusel peamiselt vaid väga head hinded. Tundides tuleb olla tähelepanelik ning siis jääb kodus veidi vähem õppida. 2012. aastal osales ta ka Võrumaa ja vabariiklikul muusikaolümpiaadil, võites kohaliku tasandi ja tuues vabariiklikult koju parima laulu esitaja tiitli.

Siiski ei paelu Kaspar-Oskarit vaid muusika. Ta on tublisid tulemusi näidanud ka võrkpallis ja judos. Kui aga laulmisest, pillimängust ja spordist aega üle jääb, armastab Kaspar-Oskar üle kõige kalal käia. Juba poisieast peale on nad isaga kahekesi kalastanud vist kõigil Võrumaa veesilmadel, kus see lubatud. Püügil käiakse sageli kaugemalgi, Peipsil näiteks. Kalastamine on Kaspar-Oskari jaoks tõeline puhkus, milles ühendatud metsavaikus ja kvaliteetaeg iseenesele ja isaga.

Kaspar-Oskar omandas 2015. aastal Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist põhihariduse. Pühendumaks enam muusikale, valis ta loogilise jätkuna keskhariduse omandamise Tallinna Muusikakeskkoolis.

Eesti Meestelaulu Seltsi üle-Eestiline poistekoor Kalev, milles Kaspar-Oskar tenori häälerühmas laulab, sai kutse osaleda 7-10 jaanuarini Peterburis toimuval Neeva laulude festivalil. Kuna tenori häälerühma lauljaid ei ole kooris piisavalt ja teisalt esindatakse Peterburi suurepärastes saalides Eesti koorilaulu paremikku, soovis Kaspar-Oskar festivalile kindlasti sõita. Novembri viimastel päevadel rõõmustas noormeest kutse stipendiumite üleandmisele pidulikule üritusele Tallinna Mustpeade Majas.

Poistekoor Kalev võitis 2017. aasta jaanuaris Sankt-Peterburis toimunud koorikonkursil “Laulud Neeva kohal” GRAND PRIX! Osalesid 20 koori Venemaalt, Lätist, Valgevenest ja Eestist. Mõõtu võeti kõikide kooriliikidega.

Lastekaitseliidu fondest saab täpsemat infot siit: http://www.lastekaitseliit.ee/lastekaitse-liidu-fond/

Viimase 10 aasta vältel on haigestumus naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk nahamelanoomi Eestis kasvanud lausa poole võrra. Ka eesnäärmevähki haigestumus on viimastel aastatel tugevalt kasvanud. ACE Logistics Estonia otsustas 2015.aastal klientide jõulukinkide asemel toetada Vähiliitu mobiilse diagnostikakabineti soetamiseks. Sama eesmärgi nimel aitas raha koguda ka ETV saade „Jõulutunnel”.

Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et viimase 10 aasta vältel on haigestumus naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk nahamelanoomi Eestis suurenenud lausa poole võrra. Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta. Iga päev avastatakse Eestis 3 nahavähi juhtu.

Eesti elanike sagenev reisimine päikeserohketesse riikidesse ja sealne mõõdutundetu päevitamine ning noorte üha tihedam solaariumi külastamine on kasvatanud pidevalt nahavähki ja naha melanoomi haigestumist. Varane haiguse avastamine tagab parima ravitulemuse. Mida väiksemate muutustega alustada ravi, seda lihtsam see on ja seda kindlamini saab terveneda. Kahjuks enamikes Eesti väikelinnades nahaarstide vastuvõtte ei toimu ja inimesed ei pääse õigel ajal arsti juurde.

Eesnäärmevähk on üks sagedasemaid vähkkasvajaid meestel kopsuvähi järel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2012 aastal Eestis 1111 eesnäärmevähi juhtu. Kokku haigestub üle 15% meestest. Kahjuks on meie mehed väga visad arsti poole pöörduma. Sageli avastatakse haigus alles hilises staadiumis, mil tervistav ravi ei ole enam võimalik.

Eesti Vähiliidul on varasem kogemus mammograafiabussi näitel. Uuringute buss külastades Eesti väikelinnu, on oluliselt tõstnud sealsete naiste rinnavähi uuringus osalemise aktiivsust. Eesti Vähiliidu juht on veendunud, et minnes inimestele lähemale ja teenindades neid piirkondades, kus eriarstiabi ei ole kättesaadav, suunatakse inimesi oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama ja suudetakse päästa palju elusid.

Need on põhjused, miks Eesti Vähiliit kogub aidata soovijatelt annetusi uue mobiilse diagnostikakabineti ostmiseks, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et kiirendada inimeste õigeaegset jõudmist naha – ja eesnäärmevähi varase avastamise uuringutele.

Mobiilse diagnostika kabineti ostmiseks kogutakse raha ka ETVs jõulude ajal eetrisse jõudva heategevusprogrammi “Jõulutunnel” abiga.

Saade kogus tänu annetajatele 312 628 eurot. 24. juunil andis Eesti Vähiliit diagnoosibussid üle Tartu Ülikooli kliinikumile, kelle spetsialistid alustasid nendega tööd 2016. aasta sügisel.

Eesti Vähiliidu kohta leiab täpsemat infot siit: www.cancer.ee

Copyright 2020 ACE Logistics Estonia AS. ace@ace.ee